Šotimaa

Pärast seda kui ma Gatwick'i lennujaama otsast lōpuni läbi käisin ja veendusin, et kuna lennujaama ühel korrusel käib remont, siis vabade pinkidega, kus mōned öötunnid mööda saata, on veidi kehvasti. Viimaks avastasin lennujaama tagumisest otsast British Airways'i vip ala vaba diivani ja tugitoolidega. Luksus! Kell viis hommikul nautisin ühte lemmikut Jaapani toitu okonomiyaki't, tegin lennukis ülikiire powernapi ning juba maandusingi Suurbritannia teises otsas mägede ja pōldude vahel. Leidsin kärmelt bussipeatuse, kus harjumatult noor bussijuht aega parajaks tehes bussipeatust jōusaalina kasutas, ning jäin ootama kuni ta on valmis Aberdeen'i kesklinna poole sōitma.

Aberdeen on selline pisike linnake, kus enamus maju on halli värvi ja sama nägu. Mōnusalt hubaselt väike, jōulude ajal kindlasti imearmas, aga suhteliselt mitte fotogeeniline... Küll aga sain mōned pildid Aberdeen'i rannikust ja road tripist Edinbugh'i (ōe ja Andrea piltide abiga)

Uus-Meremaalt kaasa toodud veinidest lemmiku jagasin ōega, kellele ma Aberdeen'i külla lendasin :) Täitsa vahva oli üle pika aja tudengielu rōōmusid nautida. Freshers week'i aegadest on siiski hirmuäratavalt 8 aastat möödas :s Mis siis. See, et meil 5 aastat vanusevahet on, üllatas nii mōndagi.

Kōige muu ägeda kōrval käisime Šotiōhtul kohalikke tantse ōppimas, väga vahva oli! Üldse oli väga tore, viis päeva lendasid liiga kiiresti mööda.

Tee Edinburgh'i vōis alata! Just nii roheline oligi ja seejuures üsna soe.

Rentisime auto, täpsemini nelja uksega mini, mis sai reisi lōpuks nii armsaks, et kahju oli tagasi viia..

Aga jah, manuaalkastiga vasakpoolses liikluses täiesti tundmatus piirkonnas sōita on muidugi omaette seiklus. Ōnneks oli teistel nii palju kannatust, et keegi poolel teel maha ei hüpanud ja jōudsime turvaliselt kōikidesse sihtpunktidesse. :)

Crathes castle

Crathes castle.

Justkui Uus-Meremaa

Balmoral castle. Sisse küll kahjuks ei saanud, kuna kuninganna veedab harilikult septembri-oktoobri just selles lossis, küll aga oli meil huvitav jutuajamine valvuriga ja mōned minutid hiljem sōitis meist ise autot juhtides mööda prints Phillip :D Kuningannat seekord siiski ei näinud.

Mōnusalt metsikud teed keset Šotimaad.

Järgmisel hommikul asusime Edinburgh'i avastama, just täpselt nii ilus nagu ma seda mäletasin.

Edinburgh

Edinburgh

Edinburgh

Edinburgh. Rahvusloom ükssarv :)

Edinburgh

St Andrews, golfi sünnikodu. Linn meeldis väga!

St Andrews

St Andrews

St Andrews. Ülikool. Mōnusalt hubane ja antiikse hōnguga.

Dunnottar castle Stonehaven'i läheduses. Proovisime ära ka kurikuulsad fritüüritud Marsi šokolaadid, mis Stonehaven'is välja mōeldi.

Järgmise korrani Šotimaa!

L.

London

Kõigepealt korraldab üks naisterahvas London'isse teel olevas puupüsti rongis täiesti ilmaasjata skandaali. Seejärel leian end pärast mõningaid juhtnööre linnaosast, kus väga Inglise keelt ei kuule või vähemalt mulle tundub nii pärast nädalavahetust veidi jõukama klassi äärelinnas, kus ümbritses mind vaid Lõuna-Inglismaa aktsent. Pärast seda kui mulle teist korda tehakse märkus, et ma peaksin oma käekotiga veidi hoolikamalt ringi käima (selle õhutihedalt sulgema ja tihkelt enda lähedal hoidma), jõuab mulle kohale, et olen üliturvalisest Uus-Meremaa'st ikka väga kaugel. Kõigil on kiire ja üksikute viisakussõnade saateks märkan väheseid naeratusi.

Kõigest sellest hoolimata on London üks neist linnadest, kuhu lähen alati hea meelega tagasi. London ei väsi üllatamast. Seekord ma suuri plaane ei teinud, aga kolme päeva jooksul sai tehtud ja nähtud nii mõndagi. Nägin ära oma Filipiinidelt pärit sõbranna, kellel on nüüdseks kaks imearmsat printsessi kodus kasvamas, istusin uute sõpradega Londonlaste kombel ääralinna pubis, käisin tänavakunsti kaemas ja ekslesin niisama tänavatel, loomulikult ei saanud vihmase ilma tõttu üle ega ümber mõnest muuseumist, seekord siis Tate Modern ja British Museum, lisaks veel Covent Garden, jazz kontsert, klaas veini Ecuadori aegse ssõbrannaga ja loomulikult huvitavad toiduelamused.

Sattusin kuskil peale alternatiivse Londoni tänavakunsti ekskursioonile www.alternativeldn.co.uk. Ben Slow juhendamisel, kes on ka ise tänavakunstnik ning elab ja hingab kõike teemat puudutavat, veetsime mõned tunnid avastades seda, mis muidu tõenäoliselt oleks tähelepanuta jäänud. Hinda elamusele ei panda, maksad tunde järgi.

Ei pääsenud ka šokolaadi maitsmisest :)

Covent Garden oli vahvalt õhupallidega täidetud

Neal's Yard, mõnusalt värvikirev ka vihmasel päeval. Kui päev varem sain mõnusa karri elamuse ühe Ameerikas elava Kolumblasega, siis seekord vestlesin pikalt Indiast. Üksi rännates satun tihti huvitavate inimeste otsa või satuvad nemad minu otsa, ei teagi.

British Museum

Seekord vaatasin London'it hoopis teistsuguse pilguga kui rohkem kui viis aastat tagasi. Ekslesin rohkem ja avastasin rohkem, proovisin London'it rohkem näha kohalike silmade läbi. Läheks meeleldi uuesti tagasi!

Magamata öö hiljem leian end juba Šotimaa avarustes.

L.