Kell on üks hommikul kui kōrbele omaselt kuum ōhk mind lennuki trepil hetkeks hingetuks vōtab. Sellele järgnevalt veedan 20 minutit bussis (vōi on see külmkapp?!), sest ainuüksi kolmas terminal on nii suur ja hilistest tundidest hoolimata liiklusest nii tihe, et tuleb kannatust varuda. Dubais on kōik suurem, kōrgem ja luksuslikum. Iseenesest ei ole siin kallis. Ma ei ütleks, et kallim kui Austraalias vōi mōnes Euroopa suurlinnas, pigem odavam, aga loomulikult on siin vōimalik seitsme tärni eest ulmehindasid maksta.
Hommikul leian end dilemma ees, mida selga panna? Pilvelōhkujatest veidi eemal väljuvad kōrbeväljad, temperatuur on loomulikult vastav. Siseruumides on aga nii külm, et tahaks jope selga panna. Siinse religiooni austuseks peaks justkui nii ōlad kui ka pōlved kaetud olema, ent vene rahvusest tütarlaste kōrval tunnen end ka lühikestes pükstes üle riietatuna. Üks on selge, ööpimeduse saabudes katan end meelsasti araabia meeste õõvastavate pilkude eest.
Ühistransport on siin kiire, efektiivne ja mitte üle mōistuse kallis. Tuleb vaid teada, et nol kaart on vaja hankida, sest bussiga sōita muidu ei saa. Tütarlaste meelerahuks on nii bussides kui ka metroodes naistele eraldatud vagunid, ehkki mulle tundub, ja nii mulle ka korduvalt kinnitati, on siin väga turvaline.
Bensiin maksab nii umbes €0.30 liiter, sōida palju tahad. Pole tavatu näha hotelli ees parkimas seitset eri värvi Lamborgini't, autod on siin vinged! Maailma kōrgeim hoone, Burj Khalifa, särab oma täies hiilguses maailma suurima ostukeskuse vahetus läheduses. Kōik brändid on esindatud, hiiglaslike toidupoodide riiuleid täidavad tooted igast maailma nurgast. 20 sorti oliive, Prantsusmaa ōunad, Leedu sprotid, Uus-Meremaa šokolaad jne. Tōeliselt multikultuurne ühiskond. Kui ma nüüd järele mōtlen, siis ei kohanud ma nelja päeva jooksul vist mitte kedagi, kes oleks päriselt Dubai'st pärit, igaltpoolt mujalt aga küll.
Dubai's on suisa kaks palmikujulist tehissaart, ühe tipus asuva Atlantise hotelli ümbruses, kus ka Gordon Ramsey on restorani avanud, käisime ka uudistamas. Kuskil siin pidi asuma ka maailma kaardi järgi rajatud tehissaarte süsteem, raha ei sea siin mōistusele piire. Öised vaated taevapiirilt on lummavad. Seejuures ei maksnud ma vaate eest, mis maailma kōrgeima pilvelōhkuja vaateplatvormile sisenedes oleks maksma läinud nii umbes €70-€120, mitte midagi. (Metro dubai international financial center. Level 43, Four points by Sheraton, Sheikh Zayed Road)
Üllatavalt vōib rannas end nappides riietes täiesti vabalt tunda, ehkki kohalikud naisterahvad seda religioossetel pōhjustel otse loomulikult ei harrasta. Omamoodi kummaline on näha kaamleid pilvelōhkujate taustal, uskumatu on mōelda, et veel mōniküümmend aastat tagasi olid siin vaid madalad hooned. Kōik sai alguse nafta leidmisega kuuekümnendatel aastatel.
Kolmandal päeval sajab vihma. Kōrbes sajab vihma! Seda juhtub siin nii umbes kahel korral aastas, kohalikel on loomulikult väga hea meel. Sean sammud Jumeirah mošeesse, ainus mošeesse Dubai's kuhu ka mitte moslemeid sisse lastakse ja 10 dirhami eest ka tutvustatakse. Pärastlōuna veedan ajaloolist Bastakia piirkonda uudistades. Seal asuvad siinsed ühed vanimad hooned, milles on hulganiselt huvitavaid muuseume ja kunstigaleriisid. Kōik on kusjuures tasuta, ent enamasti avatud vaid 14.30ni. Igati väärt külastamist, et ka pilvelōhkujate vahel kohaliku kultuuriga tutvuda, samuti läheduses asuv Dubai muuseum, kuhu on hea 3 dirhami eest kuuma käest peitu pugeda. Bastakia's asub ka tuntud sisehoovi kohvik, Arabian tea house. Teenindus jättis küll väga soovida, vōi ōigemini tundus see olevat juhataja, kes kōik töötajad veidi ärevile ajas, aga rahu säilitades ja raamatusse peitu pugedes oli igati meeldiv koht. Veidi kallim, aga mōnusa atmosfääriga.
Atlantis
Atlantis
Ikka kōrgustesse
Dubai Marina
Dubai Marina läheduses asuv rand.
Jumeirah mosque
Bastakia. Praktiliselt inimtühi, enamus inimesi vist ei tea, et Dubai's on vōimalik peale ostukeskuste ka ajalugu ja kohalikku kultuuri näha.
Bastakia
Bastakia. Uus ja vana.
Bastakia
Bastakia. Kuna kōrvalhoones käisid filmivõtted, siis arvasin, et ka see hoone on suletud. Uksest mööda minnes kostus aga 'Come in!'. Nōnda jōin ma Egiptusest pärit kalligraafiga tema meistriteoste vahel teed ja rääkisime kirjakunstist.
Bastakia. Vürtsid. Kahju, et ma vürtsiturule ei jōudnud ja seal lähedal asuvasse kullaturule ka mitte. Kuna vahelduva eduga sadas vihma ja sinna oleks olnud vaja paadiga minna, siis jätsin selle plaani kahjuks ära.
Bastakia. Kohvi muuseum ägeda kohvikuga
Bastakia
Bastakia. Üks kunstigaleriidest, varjukunst.
Bastakia. Süüriast pärit kunstigalerii juhataja tegi mulle ootamatult ettepaneku ka galerii teist korrust ja peatselt avatavaid projekte tutvustada. Üliäge, kui rikkurid kunsti armastavad ja kasupüüdmatult sellesse investeerivad, et ka teisi harida!
Dubai muuseum
Arabian tea house. Bastakia.
Four points by Sheraton katusel. Siis kui mind aasta ühe ainsa vihmase päeva tōttu suletud hotelli katusele lubati. Seisin seal tükk aega ja nautisin päikseloojangut. Wow!
Ja siis veel Abu Dhabi...
L.
