Olles eelneva öö Kota Kinabalu lennujaama pingil "magades" veetnud, lootsime, et Tawau'sse jōudes lahenevad transpordimured iseenesest. Ja ōnneks nii juhtuski. Juhtumisi saime ühe kuurordibussiga Sempornasse, Tawau'sse meil plaani jääda polnud sest mu Malaisiast pärit sōps tegi suured silmad selle peale, kui ütlesin, et me Tawau'sse läheme. Miks?? Sinna minnakse vaid äri ajama vōi taimi ostma... Me polnud justkui kummastki huvitatud.
Teel Sempornasse lōputuid palmiōli istandusi nähes meenus mu Pariisi taaskasutuse ja ökoteemaline seminar, kus rääkisime neil teemadel üsna pikalt. Kas roheline energia siiski on roheline energia kui kōik muud loodusressursid ja istandused aegamööda palmiõli istanduste ja tehaste vastu välja vahetatakse? Lgikaudu 50% Borneost on meie giidi sōnul kaetud palmiōli istandustega :s ühe tonni eest saab kuuldavasti MYR500 ~€120 mis on siin riigis suur raha arvestades, et saaki koristatakse suisa kaks korda kuus!
Sempornasse jōudes olime koheselt šokeeritud kōikjal vedelevast prügist. Ma olen üsna mitmetes arengumaades reisinud, aga midagi sellist polnud ma varem näinud. Ka uhked kuurordid ei erine siinkohal... Sempornas juba aastaid elanud sukeldumisinstruktorid teadsid rääkida, et olukord on siiski varasemaga vōrreldes oluliselt parem! Nüüd kus ala on looduspargiks tunnistatud ja igaüks ei saa korallidele kuurorti rajada, on kohalikud ka väheke teadlikumad prügi merre sattumisest. Nägime üsna mitmeid kohalikke lapsi vees ulpiva prügi seast metallpurke ja pudeleid välja sorteerimas, nii koguvad nad endale päevast toiduraha.
Semporna, pisike poiss naeratas pudeleid korjates
Semporna
Kuna sukeldumisreisid Sepilok'i saarele, mis on väidetavalt üks maailma parimaid sukeldumispaiku veeloomade ja taimestiku mitmekesisuse poolest, olid loomulikult mitu kuud ette täis broneeritud, siis läksime Mabul saarele snorgeldama. Pärast hilinenud hiinagrupi saabumist vōisime lōpuks teele asuda, ehkki snorgeldamispaikka jōudes selgus et keegi neist ujuda ei oska ja et nad siiski ei soovi ka päästerōngaga mitte vette minna... Kōige värvilisemate korallide ja kōige rohkemate kilpkonnadega snorgeldamiselamus, lisaks muudele vee-elukatele ōnnestus meil ka haruldast meriussi ja stingray'd (astelrai?) näha. Enne ja pärast pikka päeva nautisime imemaitsvaid roti'sid (Malaisia toit on nimelt segu India ja Hiina toidust) ja värskeid kookospähkleid.
Mabul, kohalikud lapsed prügi abil ujumas vs kuurordid. Nomaadid, kellel pole ühegi riigi passi ja kes sunniti paikseks jääma, elavad imeilusate vaadetega Mabul'i saarel, töötada neil ei lubata ja tervisekindlustust neile samuti ei anta.
Sempornast liikusime edasi Sukau'sse, mis on üks Kinabatangan'i kaldal asuvatest küladest. Veetsime kaks päeva täielikus isolatsioonis, käisime paadiga ja džunglis matkates kohalike looma- ja linnuliikidega tutvumas ning nautisime muid vihmametsa võlusid. Kuna vihmaperiioodi tōttu on madalhooaeg, siis külalistemaja omanik teatas, et neil pole toiduaineid millest meile lōunasööki valmistada, muid restorane mis avatud oleks me leida ei suutnud ja kohalikus poes peale vee, kiirnuudlite ja mōne muu kastme ja kuivaine midagi leida ei ōnnestunud. Pidasime viimaste toiduvarudega ōhtuni vastu ja õnneks olid muud toidukorrad külalistemaja poolt siiski organiseeritud. Majutus oli muidugi huvitav... Poest tagasi tulles möllasid meie majakese juures kari punasuiseid ahvipärdikuid, duššist tuli vaid vihmametsa jōele omaselt tumepruuni vett ja avastasime, et jagasime majakest kibekiire ämbliku ja hiigelsuure prussakaga. Tore!
Sukau pood :D
Sukau
Olime giidi sōnul ōnnega koos, sest nägime linde, keda ta mitu kuud näinud polnud. Rääkimata pikasabalistest makaakidest, proboscis ahvidest ja orangutangidest. Liiklesime mööda jōge justkui mōnes National Geographicu loodusfilmis. Isegi Amazonis ei õnnestunud mul nii palju linnu- ja loomaliike näha.
Sukau
Sellised nunnud tervitasid meid poest naastes :) Red leaf monkey
Must orav
Proboscis monkey
Pikasabalised makaagid
Magasid karjakesi koos, giid kutsus neid hellitavalt angry bird'ideks
Orang utan (Man of the forest) vabas looduses
Džunglimatk. Suutsin sekundi paigal seista, sellele järgnes sääserünnak :s ja sooja oli nii umbes 35 kraadi :)
Istusime ahhetades vōsas, kus kari ahve, nii umbes mōne meetri kaugusel, meist hoolimata oma toimetusi jätkas
Olime jälle ōigel ajal ōiges kohas ja nii juhtus, et meid kutsuti kohalikku Malaisia pulma. Kogu küla oli kokku kutsutud ja pidustused kestsid kolm päeva. Kohalikud kandsid kirevaid rahvusriided, meeste kostüümid meenutasid küll rohkem ööriideid. Ühe pere lapsed olid armsalt ühesugustesse kostüümidesse riietatud, mōned isad-emadki kandsid samast kangast rōivaid. Istusime kohalikega pōrandal, jōime kohvi ja sōime kohalikke maiustusi senikaua kuni pruudile, kellel olid pisarad silmis, meie ees erinevaid rituaale tehti. Seejärel jagasime sōbralikult erinevaid kohalikke roogasid ning ka eelmisel päeval ohverdatud veise liha, kōrvale jōime roosat piima. Sōime kohalike kommete kohaselt loomulikult kätega. Kōigele sellele järgnes kohalike stiilis tantsimine elava muusika saatel ja muidugi erinevate mängudega laste lōbustamine. Nalja kui palju :)
Kuna oli pidustuste esimene päev, siis peigmeest meil näha ei ōnnestunud. Väidetavalt ei ole tal lubatud sellest osa saada, tseremoonia toimus järgmisel päeval
Kogunemine, naised ja lapsed ühel pool...
...mehed teisel pool
Ōpetasime lastele Euroopa lastemänge, selgus, et neil oli nii mōnestki mängust oma versioon
Pisikesed poisid olid loomulikult kaameratest vaimustatud.
Iga nelja inimese kohta toodi selline kandik erineva lihavaliku, baklažaani ja arbuusiga
Ühe pere lapsed pereisaga
Järjekordne seiklusterohke nädal :)
L.
