Tee mis tahad, aga sellises troopikas lihtsalt ei teki jōulutunnet, kohe üldse mitte. Meile omasel jōululaupäeval olin muidugi täispika päeva tööl, sest sel päeval ei tähista siin keegi jōule. Läksin pikal lōunapausil ühte linna parimasse šokolaadi kohvikusse, sōin šokolaadist pungil ja veelkord šokolaadiga üle valatud magistoitu ja üritasin vähegi jōulutundel ligi lasta tulla. No ei ole see sama mis glögitops käes läbi lumise ja jōulukaunistustest pungil vanalinna jalutada...
Järmisel hommikul sōitsin sōbraga mu 'Uus-Meremaa perekonna' juurde perekondlikult jōule tähistama. Kingid jagatakse siin riigis 25nda hommikul ja üldse mitte luuletuse vōi laulu vastu, täitsa niisama. Lōunaks sōime ahjusinki ja erinevaid salateid, et ōhtusöögile ruumi jätta. See oli ilmselgelt hea mōte, arvestades, et ōhtuks sōime hunniku liha, ahjus küpsetatud juurviljadega ja sellele järgnevalt kolm magustoitu. Kolm! Loomulikult ka jōuludele omaselt Pablova't. Eestis jōule tähistades pole magustoit kunagi väga tähtsal kohal ja minu arvates on Eestile omaselt pidulik ōhtusöök palju mōistlikum, sest lōunasöögile erilist rōhku ei panda ja nii on palju lihtsam ülesöömist vältida. Loomulikult on siinseks traditsiooniks 'christmas crackers', mis tuleb kōrvalistujaga puruks tōmmata. Kōik saavad paberist tehtud krooni, väikse nänni ja paberile kirjutatud nalja.
Jōulu teine püha on väga spordile orienteeritud. Istutakse kodus ja jälgitakse erinevaid spordialasid, mina sōitsin selle asemel aga Auckland'isse tagasi, et Lätist pärit sōbrannaga ise tehtud piparkoogi taignast piparkooke teha. Taignarulli asemel kasutasime küll veinipudelit, aga mis sellest :D piparkookidele eelnes grillimine, tavaläraselt ongi siinne jōulueine üldiselt grillil valmistatud.
Aastavahetus oli sel aastal veidi teistsugune. Jōudsin töölt koju vaid pool tundi enne südaööd, et näha hotelli katusel vist kōige lühemat ilutulestikku. Uuele aastale siin eriti rōhku ei pöörata ja ise ilutulestikku lasta ei lubata.
Viimased nädalad möödusid muidugi imekiirelt nagu oligi karta. Nägin veel sōpru, keda olin tahtnud näha ja otsustasime ühes kohalikus pargis mu äramineku puhul grillida. Cornwall park on selleks ideaalne, nii suurtele kui ka väikestele.
Auckland
Jōulupidu
Mäletan nii selgelt kuidas ma Melbourne'i lennujaamas aasta tagasi seadsin endale eesmärgiks kohtuda huvitavate inimestega ja seigelda mööda seda imelist riiki nii palju kui vōimalik. Uskumatu kui palju häid inimesi mu ümber nende mõnede kuudega on kogunenud, kelle ma nüüd omakorda omavahel ära ühendasin :) Hüvastijätt kaastöötajatega oli samamoodi raske. Niivōrd kodune õhkkond on töö juures väga haruldane. Mul on hea meel, et ma juhuse läbi just selle koha otsa sattusin, sest ma õppisin neilt kōigilt nii palju. Selle teise eesmärgi täitmise nimel seiklen viimase kuu mööda Uus-Meremaad ringi, sest elus on nii palju muud kui töö!
Sel aastal sean veel kōrgemad eesmärgid!
Uute seoklusteni,
L.
