Vasikad

Kummikud jalga ja maale! Ligikaudu 80 vasikat on juba ära sündinud, sama palju on veel sündimata. Pisikesed nunnud tuterdasid soojas laudas ringi. Kaks korda päevas joovad mõnuga sooja piima. Ema toodab 20 liitrit, sellest 4 läheb vasikale.

Näljane vasikas vahetult enne toitmist näppu imemas. Nad panevad keele oskuslikukt oma pisikeste hammaste ümber, et mitte hammustada. Osad hommikul sündinud vasikad polnud veel varem kunstlikult toidetud ja nii tuli meil nad näppu imedes toitmisseadmeni juhtida ja veenduda, et nad ilust sööma õpivad. Kui Inglismaal toitsime tallesid pudelist nagu inimlapsi, siis vasikatele on pisikesed piimabaarid, kus viis nunnut üksteise kõrval matsutades sooja piima lürbivad.

Perelapsed. Taustal käib vasikate toitmine kollase piimaga.

Suuremal lapsel on oma lehm, kellel sündis mõni päev varem vasikas. Roosa kõrvaehtega ja puha :) Iga päev pärast kooli tuleb vasikat toitmas käia.

Läksime porilompe otsima :)

Vabadus oma valdustes. Jookse palju tahad.

Teel tagasi Auckland'i käisime Cleveland'i turul, kus istmeteks on heinapakid ja üleüldse mõnus õhkkond elava muusika ja kohalike toodetega, saime maailma veidrama veiniistanduse kogemuse ja sõime ennast The Food Show'l peaaegu et lõhki. See on suurim toidu ja veini festival Aucklandis, kus ettevõtted oma tooteid tutvustavad ja maitsta lasevad.

Loodetavasti saan veel ühe korra Auckland'ist välja enne kui talv ära lõppeb. August pidi siin eriti vihmane olema, ehkki erinevalt Inglismaast kus sajab terve päeva, sajab siin kõvasti ja mitu korda päevas. Alati on lootus, et kohe jääb järele.

L.