Järgmine päev pärast Eleeni
sünnipäeva sõitsime Perthi autot ostma. Üks Perthi sõber, kes on varem
mehhaanikuna töötanud, aitas meil autot otsida ja oli isegi nii abivalmis, et vahetas
õli ja tegi muud vajalikud hooldused J Aga kuna me pidime järgmise päeva
lõunaks juba tagasi olema, et tööle minna, siis jäi seekordne Perthis käik väga
lühikeseks. Veendusime taaskord Perthis rongiga sõites kui vähe meile Perth
meeldib, Dunsborough on palju parem koht elamiseks. Eriti veel nüüd, kui väljas
on juba üsna soe.
Autost veel nii palju, et õnneks on
automaatkastiga, sest niigi oli tükk tegemist, et alguses meeles pidada kummalt
poolt suunatuled käivad ja aru saada mille järgi teel joonduda, sest kõik on ju
vastupidi... Aga õnneks möödusid 3 tundi kiiresti ja nüüd on meil meie päris
oma ’weapon’ (’relv’ - nii meeldib Austraallastele oma autosid kutsuda).
Ükskord õhtul töölt tulles oli Eleen
roolis ja ma ei kujuta ette mis oleks juhtunid, kui ta oleks üksi sõitnud...haha
:D Nimelt läheb meie restoranist maanteele üsna kitsas tee. Pidin talle siis
meelde tuletama, et ta ikka õigesse äärde hoiaks. Aga see polnud veel kõik.
Maanteele välja keerates suundus ta taaskord paremasse ritta, mõeldes ainult
mida teha kui kängurud peaksid teel ette jooksma :D Igatahes hea, et kedagi
vastu ei tulnud :D
Panen varsti pildi ka üles ;)
L.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar