Dunsborough

Kahest ja poolest nädalast Perthis oli meile täitsa küll. Ehkki vaatamisväärsusi me eriti näha ei jõudnud, kuna ilm oli kehv. Seega plaanime mõne nädala pärast kindlasti tagasi minna. Nüüdseks oleme kolinud Perthist 3 tundi lõuna poole, Dunsborough’sse. Algul mõtlesime küll Margaret River’isse sõita, aga kuna enamik inimesi väitsid, et Dunsborough’s on suve saabudes parem elada kuna ookean on siinsamas ja linn on suve saabudes ka pisut elavam, siis nii me siia jäimegi J

Väidetavalt kasvab Dunsborough elanike arv lähinädalatel nii umbes 3,000lt 40,000le ja seda veebruarini välja (suvevaheaeg on siin detsembri, jaanuari paiku). Enamik maju ongi välja renditavad ja üsna uhked. Kui Perthis tõmbasid inimesed kardinad akende ette, et pisutki privaatsust saada, siis siinsetes uhketes elamistes on kõigil ookeani poole laiuvad maani aknad ja kardinaid, mida ette tõmmata, lihtsalt pole. Kõik läigib ja on viimseni puhas.

Linn ise on üsna pisike, nii umbes kaks peatänavat poodide, kohvikute ja restoranidega, ülejäänud on eramajad. Aga omamoodi armas on, sest kõik teavad kõiki ja poodi minnes tuntakse ikka huvi et kust me tuleme ja mis me siin teeme. Kuna paar päeva tagasi algas koolivaheaeg, siis otsivad kõik kohad uusi töötajaid, seega sattusime just õigel ajal siia!

Dunsborough

 

Lahkete autoomanike abiga oleme me siinkandis veidi juba ringi ka jõudnud vaadata. Rannad on siin ikka superilusad! On surfirandu ja niisama randu, mis veel nädal tagasi olid täitsa inimtühjad. Siis on siin igasuguseid koopaid, kuhu me veel jõudnud pole, kohti kus päikseloojangut vaadata ja isegi spetsiaalsed snorgeldamiskohad. Siiamaani on kõige muljetavaldavam olnud ’Canal Rocks’  Mis on põhimõtteliselt hunnik kive ookeanis, midamööda saab üles turnida ja nende kivide vahel on kanal kus ookean sisse-välja loksub.

Canal Rocks

Canal Rocks

Canal Rocks

Eelmine nädal käisime Augustast veidi lõunapool, punktis, kus kaks ookeanit (India ookean ja Lõuna-Jäämeri) kohtuvad. Sealses rannas nägime ära ka esimese mao :S Niipalju juba teame, et madu nähes tuleb kõvasti trampida ja kindlasti meelde jätta millist madu nägid, juhuks kui vastumürki vaja läheb.

Veel on siin hästi palju viinamarjaistandusi. Terve tee Margaret Riverini ja sealt edasi on neid täis. Ja peaaegu igal istandusel on oma luksuslik restoran. Ühes neist me mõnikord töötame, aga tööst juba järgmises postituses J Igatahes oleme senimaani väga rahul, et Perthist lõuna poole sõitsime! Ah jaa, ehkki ilmad on juba päris soojad, siis pole ujuma veel jõudnud.  Põhjus on üsna lihtne, ei tundu just eriti ahvatlev haidega võidu ujuda :D Madalamas osas küll lubatakse ujuda ja avalikud rannad, kus vetelpäästjad haidel silma peal hoiavad vist ka avatakse üsna pea, aga siiski. Üldiselt ütles üks kohalik sõber, et jah, sel aastal on 6 juhtumit registreeritud juba, aga pole hullu, ainult kolm inimest said surma. :D

L.