Filipiinid on juba aastaid mu unistusteriikide nimekirjas esindatud olnud. Mu kõige lühem sõps, minust peaaegu pool meetrit lühem, organiseeris meile mõnusa vastuvõtu nii Manilas kui ka hiljem Boracay'l. Filipiinid on nimelt maailma kolmas inglise keelt kõnelev riik, seega keelega siin probleeme pole, küll aga tuli ümber harjuda oma kotte lähedal hoidma, sest Jaapanist tulles tabas paras kultuurišokk. Õnneks oleme vaid väga abivalmite inimestega kokku puutunud, ent turvalisus enne kõike. Manila on suurlinn ja kuna Filipiinidel on väga suur kontrast rikaste ja vaeste vahel, siis võib mõne minutiga luksuslikust ostukeskusest väga vaesesse piirkonda kõndida.
Intramuros - Manila vanalinn, veidi räämas ja välismaalasi näeb vähe. Filipiinidele tullakse siiski peamiselt pisikeste saarte pärast, mida on kokku rohkem kui 7000.
Manila
Halloweeni ettevalmistused. Hingedepühaks on Filipiinodel kombeks surnuaedadesse sõita ja siis seal terve päev ja öö veeta! Ehk et oktoobri lõpus, novembri alguses on peaaegu et võimatu kuhugi liikuda. Filipiinidel on ka maailma pikim jõuluperiood, septembrist uue aastani on dekoratsioonid üleval ja igas teises poes on kuulda jõululaule.
Transport Manilas. Vasakpoolseid autosid kutsutakse jeepney'deks
Manila - lõputud liiklusummikud ja majade kõrgused reklaamplakatid
Suurlinnakärast Boracay'le. Meile oli kaks murjamit vastu saadetud, kes lahkelt kotte aitasid kanda ja meid tricycliga vurades öömajja toimetasid. Sõpsi sõbranna pere on siin juba mõnda aega elektriliste tricyclite (tuk-tuk) äriga tegelenud ja meie rõõmuks aitas meil saare elu nautida :)
Boracay
Boracay - ilusad loojangud
Boracay - varahommikul teel sadamasse
Boracay - island hopping
Boracay - väga sinine ja läbipaistev vesi
We <3 Boracay
Paaditripile läksin tuttavate tuttavatega :) Filipiinlastel on kombeks mitu koduabilist palgata, kes lihtsamaid ja raskemaid töid teevad. Pidi üsna odav olema. Kahel neist õnnestus perega puhkusele kaasa tulla, pildil olev naisterahvas naeratas terve päeva kui paadiga saare ilusamaid randu külastasime :)
Käisime Krokodilli saare juures snorgeldamas. Vesi oli nii-nii soe!
Boracay, Diniwid beach. Üks mu lemmikrandu (koos Puka rannaga), oluliselt privaatsem kui nii kilomeeter eemal asuv turistidest pungil saare kuulsaim rand
Boracay
Bohol
Bohol - saar on kuulus Chocolate Hills poolest ehk et šokolaadi künkad. Selliseid väidetavalt kahe hiiglase võitluse käigus tekkinud künkaid on kokku 1268. Kuna on vihmaperioodi lõpp, siis tavapärase pruuni värvi asemel (sellest ka nimi šokolaadi künkad) on näha vaid rohelust.
Bohol, Chocolate Hills
Bohol, Chocolate Hills
Bohol
Bohol, tarsier sanctuary- eestipäraselt tontkandlane, ülinunnu! Nii umbes 10 cm pikkune ööloom, päeval peamiselt magavad puu otsas. Toituvad putukatest ja tegemist ei ole maailma väikseima ahviga nagu kohalikud meile väitsid vaid imetajaga.
Floating restaurant
Kohalik hõim
Seiklesime nii nagu kohalikud seda teevad. Minivan'ide ja jeepney'dega, selles jeepney's oli ametlikult 14 istekohta, aga meid oli kokku 25!! Kohe kui arvad, et rohkem kohti pole, võetakse katuselt uus pink ja peatutakse, et veel inimesi peale võtta. Ruumi on alati! :D Enne seda sõitsime minivan'iga, kui meile uks avati tegime suured silmad ja küsisime kuhu me mahtuma peaksime?! Mõned minutid hiljem leidis Sara end inimeste jalgade vahelt põrandal, sest tema on lühike, ja mina istusin käigukangil juht muudkui paludes, et ma oma jalga liigutaksin, et ta käiku saaks vahetada :D See "istekoht" on tema sõnul iga päev kasutuses. Elu on seiklus!
Bohol Bee Farm - ühtlasi ka mahetoidurestoran, kohapeal valmistatud tooteid saab maitsta ja osta restorani kõrval asuvast poest. Lisaks valmistavad nad imehäid kookospiimal põhinevaid jäätiseid, suhkru asemel kasutavad mett. Kuna polnud avokaadohooaeg, siis jäid minu lemmikuteks mõnusalt vürtsine ingverijäätis ja tugeva pähkli maitsega peanut kisses
Bohol Bee Farm
Bohol Bee Farm
Teel järgmistele saartele,
L.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar