Minu Austraalia ja Uus-Meremaa: Filipiinid (Vigan, Banaue, Sagada, Batad)

Imeilusatest paradiisirandadest mägedesse. Kuna me jätsime kohvrid mōned nädalad tagasi Manilasse hoiule ja seljakotte pakkides olime unustanud, et ka mägedesse lähme, siis oli üsna külm! Kolme nädala jooksul polnud meil veel sooja veega dušši ōnnestunud leida, seega lootsime parimat. Rääkimata ööbussidest, kus konditsioneer on kōige-kōige madalamale twmperatuurile keeratud ja bussijuht ei saa temperatuuri mitte kuidagi reguleerida. Kui me viimases hädas end vihmakeepidega katma hakkasime lohutasid kohalikud meid öeldes, et meie peaksime selliste temperatuuridega harjunud olema, nemad on harjunud +30 kraadiga...

Väga pika päeva lōpuks jōudsime koloniaalstiilis Vigan'isse. Pisike, ilusate vanaaegsete tänavatega linn tuntud empanada'de poolest.

Vigan

Vigan'ist liikusime edasi Banaue'sse, et kuulsaid riisiterrasse näha. Banaue on pisike linn mägedes, ehe Filipiinide stiilis maaelu.

Banaue, sōitsime 1.5 tundi tricycle'iga riisiterrasse vaatama. Ime, et me kolme rattaga läbi remondis oleva tee jōudsime. Aeg-ajalt jäime muda vallidesse kinni, mille peale juht meil viisakalt paar sammu jala palus kōndida :). Matka lōpuks jōudsime kuumaveeallikani, kus koos kohalike lastega sooja päikese käes termaalvee vōlusid nautisime.

Banaue

Banaue, rahvusriietes prouad.

Banaue

Sagada, järgmisel päeval läksime väga kiirele visiidile Sagada'sse. Tuntud rippuvad kirstud (hanging coffin's). Sagada's ja üldse siin piirkonnas on väga maitsev mahetoit ja loomulikukt värske riis! Sagada'sse sattudes tasub proovida Joghurt Houe nimelist restorani.

Viimasel päeval sōitsime Batad'i. Jeepney viis meid poole teeni, kus maalihke tulemusena oli tee paksult kive täis, kust me siis jala ūle mudase raja pidime ronima, et teisel pool uue jeepney'ga linnale veidi lähemale jōuda. Kuna teed Batad'ini alles ehitatakse, siis laskusime nii umbes tund aega linnakeseni, terve päeva sadas vihma ja olime ümbritsetud pilvedega. Maagilised vaated!