Mul vedas, et ma juhtumisi Galungan päevaks Ubud'i jõudsin. Kuna see on siin suur hindu püha, siis riietati mind kohalike kombel rahvusriietesse ja sain osa templitseremooniast.
Galungan päevaks kanu ohverdamas
Lisaks on Ubud paradiis kõigile jooga ja tervislike eluviiside armastajatele. Mina võtsin jooga tunde ühes suurimas keskuses, Yoga Barn, mis oli väga mõnus just oma tundide rohkuse ja mõnusa keskkonna tõttu. Mis tervislikku toitumisse puutub, siis peab Ubud'is ikka väga kõvasti vaeva nägema, et mitte tervislikult süüa. Alustades Yoga Barn'iga ja lõpetades Alchemi nimelise restoraniga linna teises otsas, on Ubud täis ülitervislikke taimetoidu, toortoidu ja muid restorane, rääkimata igasugustest tervendavatest jookidest. Hinna poolest küll kallim kui ülejäänud Indoneesia, ent odavam kui samalaadsed elamused lääneriikides.
Mu elu on viimasel ajal üks suur ime ja nõnda sattusin paariks päevaks elama sellesse imelisse villasse. See pisike ei ole mitte peavilla vaid üks kahest kõrvalhoonest, kus ma üksi ingellikult ringi hõljusin. Mul oli oma privaatköök, kus ma sünnipäevalapsele üllatuspannkooke küpsetasin, rääkimata majakese sisehoovis asuvast väliduššist ja vannist. Elu esimene dušš tähistaeva all, jaanimardikad eredalt pea kohal lendamas ja vihm vaikselt tibutamas. Nõnda ärkasin laia naeratusega baldahhiinvoodis ja läksin kõige rõõmsamate kohalike naeratuste saatel jooksma, seejärel suplesin basseinis ja läksin joogatundi. Teisel hommikul, siis kui ma uniselt majakesest väljusin, lõikasid kohalikud aia taga juba agaralt riisitaimi. Nad üritasid minuga uudishimulikult vestlust arendada, ainsad ingliskeelsed sõnad olid seejuures 'hello' ja 'beautiful'. Ilusad inimesed, nii seest kui väljast :)
Ah jaa, lisaks sellele oli mul kaks teenrit, kes aeg-ajalt küsimas käisid kas mul on kõik korras ja kas ma vajan midagi, rääkimata sellest kui nad kaks korda päevas luba käisid küsimas, et kas nad mu tuba võivad koristada ja korduvalt ette-taha vabandasid kui internett vihma tõttu ei töötanud. Õnneks jätkus seda luksust vaid paariks päevaks ja ma tulin kiirelt maa peale tagasi :D
Tagasi mu imearmsa Indoneesia perekonna juures. Sa tead, et sind on omaks võetud, kui nad sind oma salajasse supluspaika kutsuvad ja kui lapsed end su käest kinni hoides turvaliselt tunnevad :)
Kõigile, kes avastavad, et juhtumisi rohkem kui 30 päeva Indoneesias veedavad ja viisapikendust vajavad, siis siin on ühe Ubud'is paikneva ingli kontaktid. See viisaasjandus on absurdne, päriselt!! Elizabeth küsib kogu paberiajamise eest 605,000 ise tuleb vaid immigratsiooniametiss näpujälgi minna andma ja pilti tegema.
Bali seiklused jätkuvad...
L.





















Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar